• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 13.10.14, 07:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa mootor tõrgub

Põgusa hingetõmbe järel on Euroopa taas maailmamajanduse murelaps – juba vangub majanduslanguse äärel ka senine kasvumootor Saksamaa.
Soome peaminister Alexander Stubb ja Saksamaa kantslet Angela Merkel on majandusega hädas
  • Soome peaminister Alexander Stubb ja Saksamaa kantslet Angela Merkel on majandusega hädas Foto: Bernd von Jutrczenka, EPA
PANE TÄHELE
Nõrkuse nähud Saksamaa majanduses
SKP kahanes II kvartalis kvartali baasil 0,2%. SKP prognoosi kärpis IMF tänavu 1,4%-le (varem 1,9%) ja tuleval aastal 1,5%-le, Saksa majandusinstituudid sel ja tuleval aastal 1,3%-le.
Eksport vähenes augustis juuliga võrreldes 5,8%.
Tööstustoodang kukkus 4%.
Tööstustellimused vähenesid 5,7%.
Usaldusindeks on langenud 1,5 aasta madalaimale tasemele.
Reedel jättis agentuur S&P aga tippreitingust ilma teise tubli euroala riigi, Soome. Homme on oodata, et Saksamaa valitsus kärbib majandusprognoosi, nii nagu on äsja teinud nii IMF kui ka Saksamaa valitsust nõustavad majandusinstituudid.
“Tänavu kasv aeglustub,” möönis IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kui nädal oli toonud ridamisi märke nõrkusest Saksamaa majanduses.
Tööstustoodang, tööstuse tellimused ja eksport olid augustis kõik suurimas languses 2009. aastast, mis oli sügava kriisi aasta USA investeerimispanga Lehman Brothers krahhi järel.
Tagasilöök ekspordist. Põhjuseks on kidur kasv euroalal, mis on Saksamaa peamine eksporditurg, kasvu aeglustumine Aasias ning Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid, mis pidurdavad eksporti ja õõnestavad Saksa firmade tuleviku­usku. Nii pole välistatud, et euroala suurima majandusruumi SKP kahaneb ka kolmandas kvartalis, pärast teise kvartali langust. Saksamaa juhtivate majandusinstituutide prognoos lubab siiski ­oodata pigem paigalseisu.
“Saksamaa kannatab täiusliku tormi käes, kuna nõudlus kahaneb korraga nii euroalal kui ka Hiinas,” ütles Bloombergile Euroopa välis­suhete nõukogu teadur Hans Kundnani. “See näitab, kui tundlik on Saksamaa majandus välistele šokkidele, kuna ekspordi osakaal on SKPs nii suur.”
Kasutamata potentsiaal
Valitsus on kasvava surve all heita kõrvale eesmärk eelarve tasakaalu ajada ning aidata täiendava stiimuliga ­ergutada nii Saksamaa kui ka ülejäänud euroala majandust. Eelkõige oodatakse, et Saksamaa ergutaks ekspordi asemel oma siseturu nõudlust.
“Valitsustel, kel on eelarves ruumi, oleks mõistlik seda kasutada,” ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi Washingtonis Brookingsi instituudis ettekannet pidades, vallandades naerupahvaku. Draghi lisas, et “ise võite arvata, millise riigi kohta see lause käib”.
Sama mõtet väljendas IMFi juht Christine ­Lagarde, hoiatades euroala majandust tõsise uue langusohu eest, kui midagi ette ei võeta. “Õige poliitikaga, kui nii jooksevkonto ülejäägi kui ka puudujäägiga riigid teevad, mis vaja, on seda võimalik ära hoida,” ütles Lagarde. See on selge üleskutse Saksamaale poliitikat muuta.
Poliitikamuutust soovitavad ka Saksamaa enda juhtivad majandusinstituudid. Kantsler Angela Merkeli valmislubadus tulevast aastast uue laenu võtmine lõpetada on auküsimus, kuid mitte majanduslik prioriteet, kui kasvuväljavaated nõrgenevad, ütles DIW instituudi analüütik Ferdinand Fitchner läinud nädalal nelja instituudi prognoosi esitlusel.
Selle asemel soovitatakse valitsusel käivitada ulatuslik infrastruktuuri investeeringute programm ning kärpida makse, et ergutada Saksa ette­võtteid kodumaale investeerima.
Schäuble kaitses Washingtonis visalt Saksamaa senist kurssi, mis näitab ühtlasi seda, et ­euroalal pole ühist nägemust, kuidas majandus kasvama saada.
See tõmbab tagasi ka ­Euroopa Keskpanga erakorraliste stiimulmeetmete mõju, kuna on arvatav, et vägisi Saksamaa arvamuse vastu ei minda.
Kui Draghi kordas Washingtonis, et keskpank on valmis veelgi rahapoliitikat leevendama, siis ­Schäuble rõhutas, et USA keskpanga eeskujul valitsusvõlakirjade massiline kokkuostmine (mille seaduspärasus on homme vaagimisel Euroopa Kohtus – toim) ei anna Euroopas samasugust efekti.
See vähendaks survet, et valitsused teeks reforme, mis majanduse kasvupotentsiaali tõstaks. “Rahanduspoliitikaga probleeme ei lahenda, need lahendatakse valitsuste otsustega, kuna meil ei ole (euroalal – toim) eelarve- ja majandusliitu,” ütles Schäuble.
Saksamaa vaeb investeeringute kava. Kantsler Angela Merkel ütles läinud nädalal, et valitsus kaalub investeeringute suurendamist eelkõige digitaalsesse tehnoloogiasse ja taastuvenergeetikasse. Samuti bürokraatia vähendamist.
Reedel allkirjastas Saksamaa Hiina peaministri Li Keqiangi visiidi käigus ligi 2 miljardi euro väärtuses investeeringute- ja koostöö kokkuleppeid, mis puudutasid mitut Saksamaa juhtivat tööstusettevõtet. Hiina on Saksamaa suuruselt viies kaubanduspartner, kelle arvele langes mullu 6% Saksamaa ekspordist.
Täna arutavad euroala majanduskasvu probleeme Luksemburgis kohtuvad rahandusministrid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele